Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.

Isikuhoolduse sisuks on kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda (hariduse andmise asjade üle otsustamine, isikute määramine kellega laps võib suhelda jms).

Varahoolduse sisuks on õigus ja kohustus valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada.

 

 

    

Ülalpidamist on õigustatud saama:
1) alaealine laps;
2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni
3) muu abivajav laps, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

Ülalpidamist on kohustatud lapsele andma vanemad ja vanavanemad (vanem annab ülalpidamist enne vanavanemat).

 

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

 

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

 

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.

 

 

Vanematel on reeglina oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine lapse esindusõigus, st seda, et lapse nimel näiteks lepingu sõlmimisel peavad sellele alla kirjutama nii ema kui ka isa.

Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib KOHUS vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Vanem esindab last üksinda ka juhul kui tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus, näiteks kui lapse sünni hetkel omavahel abielus mitteolnud vanemad on väljendanud soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele neist.

 

Teatud juhtudel on lapse nimel tehingu tegemiseks lisaks vanemate ühisele esindamisele vaja ka kohtu nõusolekut.
Kohtu eelneva nõusolekuta ei või näiteks:
• müüa või kinkida või koormata hüpoteegiga/kasutusõigusega lapse kinnistut
• osta lapsele kinnistut
• üürile anda lapse korterit
• loobuda pärandist või annakust või sõlmida pärandvara jagamise lepingut
• asutada äriühinguid
• osta, müüa või kinkida äriühingu osasid või aktsiaid
• võtta laenu
Kohtu nõusolek ei ole vajalik pärandist loobumiseks, kui lapse õigus pärandile on tekkinud lapse suhtes esindusõigust omava vanema pärandist loobumise tagajärjel.

 

Seadus näeb ette ka toimingud, mida vanemad ei saa lapse nimel teha. Neil juhtudel määratakse kohtu poolt erieestkostja vanemate asemel lapse esindajaks või tehakse lapse tahteavaldus kohtulahendiga. Vanemad ei saa teha tehingut näiteks siis, kui tehingu üks pool on laps ja teine pool on vanem ise või vanema abikaasa, vanema teine laps, õde või vend.

Kinkekeelu tõttu ei või vanemad lapse esindajana reeglina kinkida lapse vara.